Varjatud

Ma ei tea, kas sa kuuled
minu südames karjuvat valu
kui sosistavad huuled:
"Ma ei saa. Anna andeks, ma palun."

Oktoober

Mu koduaia viimane rohelus,
südamesse nukrust ta külvab:
kui palju ma ei oleks ka palunud,
mind armutult ikka ta hülgab.

Jääl

Ma kõnnin vee peal, õhukesel jääl.
See peab veel mind, kuid kauaks see nii jääb?
Teen ühe raske sammu, tuleb pragu
ja mõtlen, kas nüüd lõpuks läbi vajun..

Ma tahaks põgeneda, kuid ei saa,
on kõikjal jää ja vesi, pole maad.
Nii kardan iga liigutust, mis teen:
jää puruneb ja olen külmas vees.

Veel seisan siin ning värisen ja ootan.
Kas võin ma sellest pääsemist veel loota?
Kas uue sammu astuda ma julgen
või seisan kuni külm praod ehk kord sulgeb?

Süda

Iga kord kui mu juurest sa lähed,
väikse killu mu südant viid kaasa,
nii jääb seda mulle aina vähem
kuni täielikult endale saad ta.

Kevad

Käes on kevad ja nii ilusad on ilmad,
kogu elu on muutusi täis.
Päiksevalgus lõpuks avas minu silmad,
kõik nüüd nii imeline näib.

Ilusad sõnad

Ära pahanda, et ma ei tea, mida tunned,
ja ei mõista, mida päriselt mõtled,
kui kahtlen mõnes asjas, mida ütled,
sest liiga hea võib see tunduda mulle.

Vahel räägitakse kõike, mis ilus,
öeldakse armsaid ja meeldivaid asju.
Mina usun ja võtan kõik vastu,
hiljem näen: oli rämps see ja risu.

Niisiis ütle, kuni lõpuks ma usun,
igal võimalikul moel näita mulle,
kui tõesti tahad, et teaksin, mida tunned
ja et näeksin, et su sõnul on sisu.

Usalda

Igas halvas on midagi head,
igal lapsel on anded ja vead,
iga vaeva eest saame kord tasu
ja ka valust võib tulla vahel kasu.

Ole rõõmus, ära muretse liialt:
keegi hoiab meid ja armastab siiralt.
Me ei peagi ju mõistma neid teid, 
mida mööda siit juhib ta meid.

Öö

"Head ööd!" ütled sa ja lähed,
jätad üksinda mu, keset pimedust.
Õnnelik ning hing täis rahutust
seisan ja vaatan, kuidas säravad tähed..

Päike

Päris tihti pilved katavad taeva
ja ükskõik kui palju näed vaeva,
sa lahti neist saada ei suuda
kuni tuul oma suunda ei muuda.

Kuid kui tuuleiil tuleb, ka väike,
pilved hajuvad ja väljas on päike,
oma säraga nii kenaks teeb päeva,
et pilvedki meelest nii läevad.

Eksitus

Nagu kõrvuni armunud noor
olen vahel nii loll ma ja pime.
Vale pildi ma kellestki loon
ja mõtlen: "Ta on imeline!"

Käin kui udus ja tõde ei näe,
kui ka näen, sellest välja ei tee.
Siiski lõppude lõpuks üks päev
aru saan, et nii vale on see.

Sellel hetkel kaob kae silme eest
ja kõik, mis oli peidus, saab selgeks
ning kui kohtan siis taas seda meest
mõtlen: "Kas eksida on tõesti nii kerge?"

Ootamine

Iga päev muudkui ootan ja ootan,
aga mida? Oleks tore kui teaks.
Selle asemel, et midagi loota,
hoopis hetke ehk nautima peaks?

Elu

Elu on täis rõõmu ja kurbust.
Vahel naeran, vahel valu käes murdun.
Mõnel päeval kogu maailm näib tore,
mõnel teisel jälle elu on kole.

Tihti tundub, et on pimedust palju
ning valgus jääb hoopiski varju,
kuid ka siis, kui head on vaid harva
see alati võidab kõik halva!

Mõra

Ehk tõesti liigpalju ma kurdan -
mu südant sa ei taha ju murda.
Sa ütled vaid mõne julma sõna
ja kõik, mis need teevad, on mõra.
Ühe mõra, nagu sajad eelmised,
mis närivad siiani seesmiselt.
Sul varsti see mõrake ununeb,
mu süda aga vaikselt nii puruneb..

Kahetsuseta

Ma tegin väga valesti, ma tean
ja küllap su ees vabandama peaks,
kuid kahetseda tõesti ma ei suuda
ja ega see ju midagi ei muudaks.
Nii palun, et sa lihtsalt andeks annaks,
mõista püüaks ja mu süüks ei kannaks,
et olen noor ja mõnda teha tahan -
tundeid suruda ju pole mõtet maha.

Elu unenäos

Kui unenäod saavad tõeks
ja võimatu saab võimalikuks,
kui fööniks põleb jälle söeks
ja kõik me ümber muutub imelikuks.
Kui vikerkaare lõpus kullapada
ja konnast suudeldes saab uhke prints,
kui taevasse meid juhib ilus rada
ja neidudel on seljas kallis pits.
Kui taevas näha kaunid sinilinnud
ja suurtel lõvidel on kotkapead,
kui tõesti meile õnne toovad killud
ja lendavad ka suured roosad sead..

Siis ikka hommikul ma üles ärkan
ja näen, et kõik on tavaline taas
ning väike kahjutunne minus tärkab,
sest unenägu tagasi ei saa.

Armastus

Sinu juuksevärvi ikka ma ei tea
ja silmatoonist aru pole saanud,
sest seda sinus tähtsaks ma ei pea,
missuguseks sa väljast oled loodud.

Armastan sind sisemuse tõttu.
Sa oled lihtsalt parim, keda tean!
Su iseloomu, head ja südamlikku,
olulisimaks ma kõigest pean.

Sa oled niivõrd hooliv ja nii mõistev,
just see teeb sinu ilusaks mu jaoks.
Ja siiski sinu naeratus on köitev,
su silma vaadates kõik ümber nagu kaoks.

Sügismasendus

Täna õhtul sajab vihma
hääletult minu väsinud silmadest.
Sa tead, kui väga ma ihkan
saada eemale neist sügisilmadest.

Mul on tunne, et mind ähvardab tappa
minu vastutuste ja kohustuste koorem.
Kõik teed, mida käin, viivad rappa,
kõik marjad, mida proovin, on toored.

4. aprilli õhtu

Pildid jooksevad silme eest läbi.
Kõik, mida tegid mulle,
kõik, mida tegin sulle.
Aitab! Mul on niigi häbi.

Sõnad voolavad kõrvust sisse.
Kõik, mida ütlesid mulle,
kõik, mida ütlesin sulle.
Need läksid südamesse.

Mõtted hiilivad kaugemale.
Kõik, mida soovisid mulle,
kõik, mida soovisin sulle.
Kas olid need võltsid ja valed?

Mure

Sind on valus vaadata
ja masendav on kuulata.
Kui ma saaksin midagi teha,
ükskõik, mida teha -
palun, ära lase oodata,
sind on valus vaadata.

Meenutus

On meeles iga hetk, iga pilt, iga sõna..
Lihtsalt sulen silmad ja meenutan.
Uppun ära ja unustan, et täna on ju täna,
ainult minevikus ringi veel keerutan.