Friday, 12 December 2008

Mõra

Ehk tõesti liigpalju ma kurdan -
mu südant sa ei taha ju murda.
Sa ütled vaid mõne julma sõna
ja kõik, mis need teevad, on mõra.
Ühe mõra, nagu sajad eelmised,
mis närivad siiani seesmiselt.

Sul varsti see mõrake ununeb,
mu süda aga vaikselt nii puruneb..

2 comments:

Heli said...

Ohoo et täitsa enda luuletused?

Aga ela praegune luuletustes välja, ausalt!

Fanny said...

ikka enda omad jah.. :)