Nagu kõrvuni armunud noor
olen vahel nii loll ma ja pime.
Vale pildi ma kellestki loon
ja mõtlen: "Ta on imeline!"
Käin kui udus ja tõde ei näe,
kui ka näen, sellest välja ei tee.
Siiski lõppude lõpuks üks päev
aru saan, et nii vale on see.
Sellel hetkel kaob kae silme eest
ja kõik, mis oli peidus, saab selgeks
ning kui kohtan siis taas seda meest
mõtlen: "Kas eksida on tõesti nii kerge?"
1 comment:
Post a Comment