Oktoober

Mu koduaia viimane rohelus,
südamesse nukrust ta külvab:
kui palju ma ei oleks ka palunud,
mind armutult ikka ta hülgab.

Jääl

Ma kõnnin vee peal, õhukesel jääl.
See peab veel mind, kuid kauaks see nii jääb?
Teen ühe raske sammu, tuleb pragu
ja mõtlen, kas nüüd lõpuks läbi vajun..

Ma tahaks põgeneda, kuid ei saa,
on kõikjal jää ja vesi, pole maad.
Nii kardan iga liigutust, mis teen:
jää puruneb ja olen külmas vees.

Veel seisan siin ning värisen ja ootan.
Kas võin ma sellest pääsemist veel loota?
Kas uue sammu astuda ma julgen
või seisan kuni külm praod ehk kord sulgeb?

Süda

Iga kord kui mu juurest sa lähed,
väikse killu mu südant viid kaasa,
nii jääb seda mulle aina vähem
kuni täielikult endale saad ta.

Kevad

Käes on kevad ja nii ilusad on ilmad,
kogu elu on muutusi täis.
Päiksevalgus lõpuks avas minu silmad,
kõik nüüd nii imeline näib.

Ilusad sõnad

Ära pahanda, et ma ei tea, mida tunned,
ja ei mõista, mida päriselt mõtled,
kui kahtlen mõnes asjas, mida ütled,
sest liiga hea võib see tunduda mulle.

Vahel räägitakse kõike, mis ilus,
öeldakse armsaid ja meeldivaid asju.
Mina usun ja võtan kõik vastu,
hiljem näen: oli rämps see ja risu.

Niisiis ütle, kuni lõpuks ma usun,
igal võimalikul moel näita mulle,
kui tõesti tahad, et teaksin, mida tunned
ja et näeksin, et su sõnul on sisu.

Usalda

Igas halvas on midagi head,
igal lapsel on anded ja vead,
iga vaeva eest saame kord tasu
ja ka valust võib tulla vahel kasu.

Ole rõõmus, ära muretse liialt:
keegi hoiab meid ja armastab siiralt.
Me ei peagi ju mõistma neid teid, 
mida mööda siit juhib ta meid.

Öö

"Head ööd!" ütled sa ja lähed,
jätad üksinda mu, keset pimedust.
Õnnelik ning hing täis rahutust
seisan ja vaatan, kuidas säravad tähed..

Päike

Päris tihti pilved katavad taeva
ja ükskõik kui palju näed vaeva,
sa lahti neist saada ei suuda
kuni tuul oma suunda ei muuda.

Kuid kui tuuleiil tuleb, ka väike,
pilved hajuvad ja väljas on päike,
oma säraga nii kenaks teeb päeva,
et pilvedki meelest nii läevad.

Eksitus

Nagu kõrvuni armunud noor
olen vahel nii loll ma ja pime.
Vale pildi ma kellestki loon
ja mõtlen: "Ta on imeline!"

Käin kui udus ja tõde ei näe,
kui ka näen, sellest välja ei tee.
Siiski lõppude lõpuks üks päev
aru saan, et nii vale on see.

Sellel hetkel kaob kae silme eest
ja kõik, mis oli peidus, saab selgeks
ning kui kohtan siis taas seda meest
mõtlen: "Kas eksida on tõesti nii kerge?"

Ootamine

Iga päev muudkui ootan ja ootan,
aga mida? Oleks tore kui teaks.
Selle asemel, et midagi loota,
hoopis hetke ehk nautima peaks?

Elu

Elu on täis rõõmu ja kurbust.
Vahel naeran, vahel valu käes murdun.
Mõnel päeval kogu maailm näib tore,
mõnel teisel jälle elu on kole.

Tihti tundub, et on pimedust palju
ning valgus jääb hoopiski varju,
kuid ka siis, kui head on vaid harva
see alati võidab kõik halva!